ema, aita.

haige kohvripakkimis paanika. ma olen nii halb selles. ää ma ei oska voltida kõiki riideid ühestugusteks ruudukesteks, eraldada jalanõud eriti pakitult teistest asjadest ja tagada shokolaadide tervestükis kohalejõudmine samal ajal. alef istus ja ohkas ja ei saanud aru, et ''this stuff here is also yoooouuuurrsss? whaat?'', tõi mulle leevendust ja oli nõus ise kohvriga kaalule astuma ja kaaluma, sest ma ei tahtnud enda kaalu teada saada. igatahes ja siis internet peksab ka segast. american airliens ütleb et 50 poundi, aga rahvusvahelisel lennul on vist mingi teine reegel??, estonian air ütleb 70 poundi ehk 32kg, mis on rängalt palju ja mingi uuus armuand?? + iberia, kellega on 2 lendu, ei ütle oma kodukal pagasi kohta midagi :D

mul on mõlemad 61 poundi ehk umbes 27.5kg. ja palun olge kallid ja ära chargige mind millegi eest. olen lihtne tudeng.

muidu niipalju, et eile oli meie ärasaatmispidu, kuhu tulid ka töökaaslased erica, emma ja eli. kokkuvõtlikult madlile: muidu tööjuures grumpy ja inimesi pilkudega sööv emma tantsis, jõi ja laulis jeffiga karaoket ning isegi naeris!! erica, kes muidu tööjuures mütsi, teksade ja musta särgiga käib, oli juuksed tumedaks värvinud, karvase vesti ja pikad saapad jalga pannud. ja eli oli niisama gängsta. oli lõbus, aga kella neljaks öösel olid ikka 7 ameeriklast ja 1 brasiillane juba kodus ja voodis. ja 3 eestlast magasid istusid jacuzzis. ja lõpuks jäid sinna magama.

homme läheme los angelesse. bookisime hotelli täpselt lennujaama, ehk on hea lihtne otse lennukile minna. räägiti, et hostel pole hea plaan, et väga ohtlik, kuna meil niigi nii palju varandust kaasas. ja lõpuks oligi lennujaama lähedal asuva hosteli ja lennujaamas asuva hotelli kolmese toa hinnavahe ainult 20 doltsi. bostonis meil ööbimiskohta veel pole.