102 päeva USAs

oijah elu on seiklus. hipimaja praegune olukord: mina rätikuga otse dushialt, naabritüdruk 4aastane lily ja dylan poolpaljalt murukastmis masina eest ära jooksmas, poolpaljas juss, jeff, jeffi poleg jeremy ja ta sõber ping pongi mängimas, tiina päevitamas ja dushi all, alana õlut joomas ja maja koristamas, ruby ja miko soppa ja muru tuppa tassimas.

eilne öö oli epic. drive in, point loma, jussi skeidisõbrad, väga tripp kojusõit, ülimalt imelik öö. nägin unes, et olime grammyde jagamisel ja jeff käskis mul ära minna, sest mul olid teksad jalas.. ja siis läksin vanaema lakka ja leidsin sealt macbook airi ja vanaema oli chill ja lubas mul ka kasutada. siis ärkasin üles ja jussil oli nii paha et täiesit uskumatu. ''mul pole vist poolteist aastat nii paha olnud. ja ma pole juba poolteist aastat riba pannud. seekord lasin ainult vett''. öösel veel sain krõpsudega pähe, toitsin jussi nende samadega, sest ''toida mind pliis, ma ei jõua liikuda'', ''tiiiinaaaa, TIIIINAAAAA kas sul ka ei ole und vä, TIIIIIINAAAAAAA'', aga ta ei ärganud. ja hiljem ''annamari, räägi mingit muinasjuttu, räägi lumivalgekest'' ''eee... seal oli hunt.. ee.. liiga keeruline'' ''okei aga räägi siis mis sa lapsena tegid'' ''??'' ''õuu vaata ruttu mu kõhtu, see on nii pruun, sa ei tea mis juhtus?'' ''hunt''.

kl 1 üles, kiirelt starbucksi ja okse del tacosse, päevitama, kiire dush, praegune blogi ja nüüd kogu kambaga green day kontserdile.