ja vahel unustan, et mu ümber ei ole hetkel need inimesed, kes mind mõistavad läbi ja lõhki ilma mingi nõmeda errori või mürata, et peaks selgitama ja rääkima ja vaidlema koguaeg. kui keegi saab aru su näost, et sulle väga väga meeldib ta tehtud kingitus mitte, et sa peaks valjuhäälselt aweeesoooommeeee karjuma või kui keegi teeb sulle täpselt õigel hetkel õhtul teed või toob teleka ette jätsi ilma, et peaks soovi avaldama või isegi kui teatakse, et ma käitun nii või naa teatud asjade puhul ning on lihtsalt lihtsam arvestada sellega ja kõik on korras ning mingit tüli pole või kes jagaks minuga oma mõtteid..
praegu mul on ränk politseipaanika. kõige hullem üldse mis olnud on vist. ja no pliiis mine ära juba, sest mul on faking nõme persok tunne nagu sellel twilighti õhtul. fuuuckkk that.
tripin täiega, sest ei saa aru kas peab nendes lausetes ilma ette ka koma ka panema või ei.
ei tegelt vist meenub voltsi eesti keele tund ja kuidas tal hääl näite lauset ette lugedes sõna ''ilma'' ajal üles läheb, siis ütleb ''koma'' ja lõpetab lause.
No comments:
Post a Comment