102 päeva USAs

vanem pilt stockholmi lennujaamast. tegime ise kiletamisteenust.
see megacool jäätisekoht
käisime rannas jalutamas

jäätist

katja ja juss

kuulasin miku-ainule ja tulid esimesed ameerika pisarad. neelan need alla ja kõik on jälle ilus. kirjutan hoopis viimaste päevade seiklustest, siis võibolla tundub see kõik hoopis naljakas, mitte enam kurb. ma pole üldse tahtnud siia kirjutada, sest vahepeal oli seis üsna nukker. aga ema, kõik on korras tegelikult. sain su kirja ka. nägin täna skypest oma tuba ja mis siis et eestis on külm ja vihmane, on oma kodu ikkagi kõige parem. ma teadsin seda ennem ka, aga võõraste inimeste juures magamine ja iga hommik ärkamine mõttega ''kus ma homme magan'' on üsna väsitav ja tekitab ilmselgelt koduigatsuse. ja siis ma veel igatsen oma sõpru, kõiki neid kõige paremaid (ehk siis kõiki, sest nad ongi kõige paremad). aga eile tuli madli ja ta päästab mu maailma. juba päästis. nägime tänaval poodi nimega ''mart'' ja naersime segi. noh.. tavaliselt sa ei oota seda, et heaküll, lähen õhtul välja sandwitchi ostma ja ohooo.. tänavanurgal on pood nimega ''mart''. tiina ja jussi jaoks see polnud üldse naljakas, aga me tegime lausa pilti poe ees.

igatahes, kuhu ma jäingi. mina, juss ja tiina kolisime kyle ja francese juurest välja. juba eestis ma kirjutasin couchsurfi lehel andyle, et kas ta saaks meid hostida senikaua, kuni korteri leiame. meie tehnika korteri otsingutel oli algusest peale vale, me jäime ootama ühe korteri vastust ja ei otsinud rohkem alternatiive. (jaanis, siin sulle üks soovitus!:P) ja lõpuks see manager sai teada, et seal hakkab elaa rohkem kui 2 inimest ja kõik lendas vastu taevast. aga, andy kirjutas juba eestis mulle, et võibolla ta peab minema lousiannasse mingit oil spoili koristama, aga võibolla saab meid hostida. (isa, ma tean, et võib-olla kirjutatakse sidekriipsuga tegelikult). kui selgus, et meil ikka pole vele korterit, kuid peame kyle ja franvese poolt välja kolima, saatsin andyle kirja, lootuses, et äkki ta ikkagi ei läinud naftat koristama. ta siiski on läinud, kuid tema korteris elab vene tüdruk katja, kes on siberist pärit ja on samuti J1 viisaga siin. andy saatis kirja, et katja saab meid siin ise hostida, mis siis, et teda ennast on. kõik tundus superluks ja me saime siin 2 ööd ööbida. aga, eile mängisime noolemängu ja enda meelest me ei olnud üldse valju häälega. heaküll, mina ja madli ilmselt naersime rohkem kui tavainimesed, aga nothing special. ausalt. madli oli sõitnud 6h new yorkist siia ja me ise terve päeva päikese käes korterit otsinud, seega olime rampväsinud, niiet füüsiliselt me polnud võimelised mingist suureks käraks. aga siiski, läksime hommikul madli, jussi ja tiinaga subwaysse sööma ja kui tagasi tulime, oli selle maja manager (keegi 50 aastane soome tädi, kes on siin ilmselt terve oma eluaja elanud. üldse, see community siin on eriti kokkuhoidev ja võõraid ei salli. andyl on ennemgi olnud majarahvaga probleeme, et ta siin couchsurfereid hostib. aga no.. cmon, natukene rohkem sõbralikkust ja vastutulelikkust) siin käinud ja teinud väga konkreetselt selgeks, et katja ja meie 4 peame siit kiiremas korras lahkuma. ja ta oli ka juba andyle helistanud, ja et kui andy tahab siin endasi elada, peame me kindlasti täna ööseks uue koha leidma. ookeiii.. paanika paanika. hakkasime siis kõik viiekesi craigslisti läbi kammima. ja katja leidis lõpuks ideaalse variandi. mere ääres, 2 magamistuba+elutiba, köök, täiesti okei hind (läheme sinna seitsmekesi). madli helistas ja skooris täiega. madli ja juss (kes on meie salaplaani järgi paar) ja tiina läksid korterit vaatama. sõitsid taksoga selle mehe juurest läbi, kes pidavat olema legally blind, ehk siis üsna pime, vaatasid korteri üle ja tulid siia tagasi ning kirjutasid autos lepingule alla. see mee spidavat olema täielik vastand sellele ebameeldivale soome tädile. ta oli isegi öelnud, et võib meile 3 kuud isa eest olla. aa. ja juss sai ta eriit laheda vana mersuga sõita. noh, obviously, ta ju ise legally blind :D nüüd ma istungi siin andy korteris ja ootan katjat tagasi, kes läks kuskile kohta tööle proovime. võttis minu CV ka kaasa. we'll see.

USAs on selline süsteem, et kui tahad korterit rentida, peab näitama oma credit historyt ja töökarjääri ja ma ei tea mida veel. seega meil, tudengitel, kellel pole tööd ega mitte mingit credit historyt siin riigis, on üsna raske üldse mingit korterit leida. seega see vanem mees, kes meile seda korterit hakkab üürima, on täielik bingo võit. jackpot. 9 miljonit. dollarit. päriselt.

see korter asub täiesti ookeani ääres. http://maps.google.com/?q=loc%3A+%34%34%35%32+Mentone+St%2E+San+Diego+Ca+US on aadress. ma loodan, et näete seda, kui mitte. siis 4452 Mentone St, San Diego, Ca 92107. ema, isa, kasutage google mapsi. :D

mis veel, käisime maailma kõige lahedamas jäätisekohvikus. kõigepealt saad proovida kõiki erinevaid maitseid väikestest proovitopsidest. seal on juustukoogi, kookose, shokolaadi, pähklikreemi ja mis iganes maitsega jäätist. lased topsi seda nagu cocat mcdonaldsis. pehme jäätis. ja siis saad valida peale kõike mida soovid. alates maasikatest ja mustikatest kuni kummikarude ja küpsisteni. ja see maitses niiiiiiiiii hästi. + ainult 3.70.

tuju vist on parem küll. läksin jussiga tülli ennem korraks. ei, mina läksin temaga. ahh. ott, ma olen ikka samasugune pubekas =/. aga ainult nädal on möödas ka, äkki on veel lootust. igatahes, kirjutage mulle palun. või kommenteeriga. see teeb tuju heaks ja aitab olla. ma pole paljudest teist mitte midagi kuulnud. kuigi, mul pole viga midagi. kui me nüüd kodu ka saame. kui sisse kolime, teen pilte ja panen siia üles. panen mõned pildid kohe nüüd ka.

tore et keset postitust tepsu hakkas home lugu laulma mu playlistist. haha.

ja PS! sõin oma esimese burgeri ja see maitses niii halvasti, et lähiajal seda enam minuga ei juhtu.